Bruksism
Mis on bruksism? Bruksism on parafunktsionaalne häire – korduv üla- ja alalõuahammaste kokkusurumine või krigistamine, mis koormab nii hambaid kui lõualuud. Bruksismiks nimetatakse mitteteadlikku hammaste krigistamist (nt. magades). Bruksismi puhul on häiritud mälumissüsteemi funktsionaalsus. Bruksismiilmingute provotseerijateks võivad olla enneaegsed või valed kontaktid (nt. liiga kõrged täidised, halvasti istuvad proteesid ning hambumusanomaaliad). Põhjusena tulevad kõne alla ka stress ja ortopeedilised haigused nagu nt. selgroo kõverdumine või keha vale hoiak (rüht), kuna see võib mälumislihastes pingeid tekitada. Kaasneda võivad peavalud ning valulikud pinged mälumislihastes. Pikaaegne hammaste krigistamine kahjustab hambaid ja lõualuu liigeseid. Bruksism on üks hammaste patoloogilise kulumise põhjustest ja üheks juhtivaks temporomandibulaarse düsfunktsiooni (TMD) riskifaktoriks. Uuringud näitavad, et umbes 8% täiskasvanud elanikkonnast ja 14%-20% lastest kannatab bruksismi all. Sümptomiteks on hammaste kulumine, hammaste tundlikkus, igemepiiri taandumine, hammaste loksumine, lõualiigeste vaevused (kraniomandibulaarne ja temporomandibulaarne düsfunktsioon), mälumisprobleemid, peavalud ja väsimus. Kuna vaid vähesed patsiendid on sellest ise teadlikud, jääb paljudel professionaalne abi saamata ning nad kannatavad tugevalt bruksismi tagajärgede all. Bruksismi iseloomustab ebateadlik ja tahtmatu (mitte-funktsionaalne) hammaste kokkusurumine ja/või krigistamine enamasti magamise ajal. Seepärast seostatakse bruksismi unehäiretega. Kuid eelpool mainitud parafunktsioonid võivad esineda ka päevasel ajal. Soodustavateks asjaoludeks bruksismiilmingute tekkimisel on valehambumus, psüühilised probleemid ja neuroloogilised häired; stress iseenesest ei ole bruksismi põhjuseks. Bruksism võib spontaanselt kaduda, aga ka tagasi pöörduda. Bruksismi diagnoos tugineb hammaste kliinilisel uuringul, patsiendi subjektiivsetel kaebustel ja lähedaste ütlustel. Kliinilise diagnoosi kinnitamine unelaboris (polüsomnograafia, PSG) on suhteliselt kallis uuring, kus mälumislihaste lihasaktiivsuse elektriline impulss (EMG) registreeritakse graafiliselt. Isikute puhul, kes bruksismi all ei kannata, aktiivsusimpulsse ei esine või esineb vaid üksikuid. Maailmas senitehtud bruksismi uuringud on näidanud vajadust standardiseerida bruksismi kliinilise hindamise meetodid. Portatiivsete koduskasutatavate seadmete kaasaegseim põlvkond on lootustandev tänu suhteliselt odavale uuringu hinnale, heale täpsusele ja dokumenteeritavusele - autonoomne mälumislihase piirkonda põsele kinnitatav ühekordne seade, mis öise une 5 kuni 7 tunni jooksul registreerib bruksismi intensiivsuse (tulemus kuvatakse elektrokeemilisel püsinäidikul). Seadet BiteStrip® toodab Saksa firma S.L.P Scientific Laboratory Products, Ltd. 
- BiteStrip® on täpne ja ökonoomne seade bruksismi diagnoosimiseks (ühekordseks kasutamiseks)
- BiteStrip® määrab bruksismi olemasolu ja intensiivsuse (kordade arv 5 tunni jooksul)
- BiteStrip® on kulutõhus alternatiiv unelaboris tehtud kallile uuringule – seadet saab patsient kodus kasutada
Hambaarsti jaoks tähendab see ideaalset vahendit patsiendi ravikuulekuse parandamiseks ja raviplaani koostamiseks või korrigeerimiseks.
BiteStrip® kasutusvõimalused
1. Patsiendi hindamiseks, kui a. esinevad pereliikmete kaebused krigisevale helile öösiti b. esinevad subjektiivsed kaebused mälumislihase väsimusele ja valulikkusele pärast ärkamist c. esinevad hommikused peavalud d. esineb hambakahjustusi – abnormaalne hammastik, mõrad, kontaktpindade avatus e. esinevad hambakaelahaigused ja restauratsioonide düslokatsioon f. tekivad restoratsioonide (sh implantaatide) kahjustused g. esineb gingivaalne retsessioon ja oklusaalne traumatism h. esineb mälummisel aktiivsete lihaste hüpertroofia (m. masseter, m. temporalis) 2. Riskifaktorite hindamise osana enne laiaulatuslikku ravi a. enne suuõnne rehabilitatsiooni (sh logopeediline ravi) b. enne implantaatide paigaldamist c. enne kirurgilisi ravivõtteid 3. Orofatsiaalse valu ja TMD patsientide ulatuslike uuringute osana a. Briksismi ravi ajal (oklusaalsplindid, oklusaalravi, biofeedback, hüpnoteraapia, relaksatsioonitehnikad farmakoteraapia ajal, et i. hinnata bruksismi ravi efektiivsust ii. parandada patsiendi ravikuulekust bruksismi ravis 4. Meditsiinis a. Peavalud: pingepeavalud, migreen b. Unehäired: uneapnoe, insomnia, ülemäärane päevane unisus Hambalabori seisukohalt on soovitatav, et enne restauratsioonide tellimist laborist oleks määratud ka bruksismi esinemine - soovitatav oleks vastav märge teha ka labori tellimislehele. Tagasiside hambaarstidelt on siiani olnud BiteStrip® kohta positiivne ning Hambalabor Dentes soovitab seadet diagnoosi täpsustamiseks või kinnitamiseks kasutada.
BiteStrip® maaletooja on Magnum Dental
BiteStrip® KASUTAMINE: Töökorda seadmine. Patsient puhastab BiteStrip’i näidiku kaasapandud alkoholipadjakesega ning asetab näidikule rohelise kleebise, et seadeaktiveerida. Patsient kinnitab seadme vasaku mälumislihase kohale. Punane tuluke hakkab vilkuma ning seiskub mõne sekundi pärast kui see on asetatud mälumislihasele. Punane tuluke läheb nüüd iga oluliselt tugevama EMG-signaali peale põlema. Kalibreerimine. Patsient hammustab peegli ees – vasaku suupoolega – umbes kahe sekundi jooksul seadmega kaasapandud puuspaatlit nii kõvasti kui võimalik ning lõdvestab siis mälumislihased. Seda tuleb teha kokku 3 korda. Iga kord süttib punane tuluke. Kui tuluke põlema ei lähe, tuleb BiteStripettevaatlikult eemaldada ning uuesti nahale asetada. Kahe kõige tugevama impulsi abil arvutatakse välja vallandumislävi, mis on mõlema amplituudi keskmisest 30%. Tähtis on kindlaks teha, et patsient viiks sellise kontrollmõõtmise läbi kohe pärast seadme lõuale asetamist, muidu tekib oht, et aparaat mõõdab iga väiksemagi lihaspinge. Bruksismi mõõtmine. Bite Strip loetleb maksimaalselt 12 järgneva tunni jooksul iga EMG–signaali, mis on suurem väljaarvutatud vallandumislävest. KuiBiteStrip enne 4 tunni möödumist eemaldada, annab aparaat veateate, kuna sellest vähema kui 5 tunni jooksul saadud tulemus ei ole usaldusväärne. Bite Strip’i tuleks kanda vähemalt 5 tundi. Hommikul eemaldab patsient seadme, kuid roheline kleebis peab jääma kinnitatud kohale. Patsient toimetab Bite Strip’i esimesel võimalusel oma hambaarstile tagasi. NÄIDU INTERPRETEERIMINE ARSTI POOLT: Arst eemaldab rohelise kleebise, et näha plaadil olevat näitu. Tulemus on kirjas kas musta ühekohalise numbri või tähena hõbedasel taustal. Hindamise lõpulejõudmist tähistavad 6 võimalikku testitulemust, olenevalt bruksismi tugevusest või mõõtmistulemusest. Tulemus on lõplik ja seda ei saa muuta ega ära kustutada. Bite Strip’i saab säilitada patsiendi kaardi juures dokumendina. Ekraani loetavuse parandamiseks võib asetada oran˛-kollase lugeja ekraanile. Kui ekraanilt pole võimalik ühtegi numbrit ega tähte välja lugeda, siis on tegemist tehnilise veaga ja aparaat asendatakse garantiikorras uuega. Mõõdetud bruksismi intensiivsust annab teada ekraanil olev arv. „L“ bruksismi pole või on väga vähene – enam kui 5 tunni uneuuringu jooksul esines kuni 30 episoodi. „1“ kerge bruksism – enam kui 5 tunni uneuuringu jooksul esines 30-60 episoodi „2“ keskmise raskusastmega bruksism – enam kui 5 tunni uneuuringu jooksul esines 61-100 episoodi. „3“ raske bruksism – enam kui 5 tunni uneuuringu jooksul esines üle 100 episoodi. „E“ viga (Error): mõõtmine ei õnnestunud. „–„ lihase aktiivsus pole mõõdetav või nahal pole juhtimisvõimet: ligi 2% inimestest seda testi teha ei saa ja neil on õigus hüvitisele.
BiteStrip® is a registered trademark of S.L.P Scientific Laboratory Products, Ltd. Monheimer Str. 16, 50737 Köln, Germany
| 
